Divttaid sadji politihkalaš ságastallamis
Got divttat leat váikkuhan sámi servodaga ja politihka dan rájis go sámit čálligohte? Dát lea Sánit Girdilit prográmma jearaldagat girjjálašvuođaprofessorii Harald Gaskii.
- Go sápmelaččat álge politihkalaš lihkadusain álgogeažis 1900-logus leai dikten- ja čáppagirjjálašvuođabealli mielde das. Ja oalle guovddáš ja dehálaš movttideamis. Muhto go leat eanas olggobeal olbmot geat lea čállán min historjá, leat sii deattuhan dan mii lea dábálaš dahkat historjá ja servodat fágas – politihkalaš relašuvnnat, oktavuođat, vuosttildeamit – sin mielas kultuvra ja giellarádjamus lea báhcan olggobeallái historjáčállima, muitala Harald Gaski, girjjálašvuođaprofessor Romsa universitehtas.
Go guoská 1970-lohkui muitala Harald Gaski ahte dalle geavahedje sápmelaččat dáid vejolasvuođaid mat ledje almmuhit iežaset oaiviliid divttaid bokte. Son muitala ahte girjjálašvuohta lea leamaš mielde gitta daid maŋemus jagiid rádjái.
- Dal ii oainne šát Ávviris ja Samefolketis divtta mii makkárs kommentere dat mii servodagas dáhpáhuvvá, dadjá Harald Gaski ja joatká ahte orro leahkime nu ahte min servodat lea duođas massime dáiddalaš beali, dan ahte vuohkkásit dadjat juoidaid ja geavahit sániid nu ahte lea vejolaš dulkot ja stoahkat, eallit dakkár miellagiddevaš kultuvrra siste.
Go guoská boahtteáigái Harald Gaski dadjá ahte dat buolva geain lea váilevaš oahppu ja beroštupmi sámi kultuvrii leat boarastuvvame, ja sus lea stuora doaivu boahttevaš bulvii.
- Jus galgá leat máŋgelágán mearkašupmi dasa ahte lea sápmelaš, ja ahte sápmelaš lea juoga eará go dáčča, dat mearkkaša maiddái ahte lea eará árvu, eará lagašvuohta lundui ja mii fal galggašii. Dat mielddisbuktá dan ahte leat vissis kulturerohusat. Jus dat erohusat eai gávdno, de šaddá olles min eallin ja sápmelašvuohta čadnon ILO-konvenšuvdnii ja bistevaš foruma cealkámušaide, dalle dat han lea seammá ja sáhttá suddat oktii eanetloguservodagain, dadjá Harald Gaski ja loahpaha ahte son jáhkká ahte ođđa buolvva fuobmá man guvlui mii leat manname ja son beare vuordá ođđa jienaid geat álge rahčat fas sámi kultuvrra čábbodaga ovdii.
