Randiga sagor - samiska

24 avsnitt

Randiga sagor är tvåspråkiga berättelser för barn från 3 år och deras vuxna. Berättelserna riktar sig både till den som förstår något av de fem nationella minoritetsspråken och till den som bara förstår svenska. Dom passar bra att lyssna på tillsammans, oavsett språkkunskap, och till varje avsnitt finns en kort ordlista.

Berättelserna handlar om Nalle, fyra år.

Nalle är stor ibland och liten ibland. Han cyklar längre än han får, vill verkligen kunna vissla, vågar inte hoppa från bassängkanten fast han bestämt sig och glömmer ibland bort att hålla pappa i tassen.

Randiga sagor finns att lyssna till i olika versioner på meänkieli, samiska, finska, romani och jiddisch. I berättelserna blandas språken lekfullt med svenska.

Nalle veanhta skåajje dan stoere jïh isvelihke. Aehtjebem tjarke fuahteste steerie, men dastegh maam joem vuepteste – tsååbpem burhviej nelnie!

Nalle veanhta skåajje dan stoere jïh isvelihke. Aehtjebem tjarke fuahteste steerie, men dastegh maam joem vuepteste – tsååbpem burhviej nelnie!

Nallen sygkele spaajhte jåhta jïh Nalle bïjre jarkan sygkelde, dam veellem bïjre. ”Aellieh naan jeatjh lahkan sygkeldh” aehtjebe jeahta, men Nallen kraanna lea akte gïemhpes bïjre aahka gie tjastem...

Nallen sygkele spaajhte jåhta jïh Nalle bïjre jarkan sygkelde, dam veellem bïjre. ”Aellieh naan jeatjh lahkan sygkeldh” aehtjebe jeahta, men Nallen kraanna lea akte gïemhpes bïjre aahka gie tjastem...

Nallen leah orre voejedimmiemåvhkah jïh daanbien edtja dehtie bassengen raedteste njulhtjedh. Men desnie dan jeenjh tjaetsie, jïh jueskie.

Nallen leah orre voejedimmiemåvhkah jïh daanbien edtja dehtie bassengen raedteste njulhtjedh. Men desnie dan jeenjh tjaetsie, jïh jueskie.

Nalle jolle tåarnh eahtsa. Onne-åabpa aaj jolle tåarnh eahtsa. Jïh aaj jolle tåarnh eahtsa mah gehtjieh.

Nalle jolle tåarnh eahtsa. Onne-åabpa aaj jolle tåarnh eahtsa. Jïh aaj jolle tåarnh eahtsa mah gehtjieh.

Nalle sæjhta gaajhkem maehtedh, men plisterdidh dam ij maehtieh. Voejhkele jïh böörenjasta, men ij akte gænnah ohtje plisterdimmie govloe.

Nalle sæjhta gaajhkem maehtedh, men plisterdidh dam ij maehtieh. Voejhkele jïh böörenjasta, men ij akte gænnah ohtje plisterdimmie govloe.

Obre? Nalle eahtsa gosse obre! Dam ij Nallen aehtjie lyjhkh.

Obre? Nalle eahtsa gosse obre! Dam ij Nallen aehtjie lyjhkh.

Nalle Karlsson lea njieljien jaepien båeries jïh aehtjebe jeahta gaajhkem edtja jïjtje darjodh. Vaejvies bæjngoldsvaarjoeh tsaekedh jïh åvteskuvlese vaedtsedh jalhts gåhkese dahkoe. “Datne stoere...

Nalle Karlsson lea njieljien jaepien båeries jïh aehtjebe jeahta gaajhkem edtja jïjtje darjodh. Vaejvies bæjngoldsvaarjoeh tsaekedh jïh åvteskuvlese vaedtsedh jalhts gåhkese dahkoe. “Datne stoere...

Daan biejjien jïh jirreden Nalle jïjtje aahkan luvnie, dah guaktah edtjijægan saavnesne laavkodh jïh satne dan guhkiem daam eejehtimmiem vuarteme. Men dastegh jis guhth dahkoe båetieh – aahkan dah...

Daan biejjien jïh jirreden Nalle jïjtje aahkan luvnie, dah guaktah edtjijægan saavnesne laavkodh jïh satne dan guhkiem daam eejehtimmiem vuarteme. Men dastegh jis guhth dahkoe båetieh – aahkan dah...

Rássjot gus? Nalle ähttsá gå rássjot! Nalle áhttje ij dasi lijkku.

Rássjot gus? Nalle ähttsá gå rássjot! Nalle áhttje ij dasi lijkku.

Nalle sihtá gájkka máhttet, valla snjurggot ij buvte. Sån hárjjidallá ja gähttjaladdá, valla ij ham ga unna snjurggo gullu.

Nalle sihtá gájkka máhttet, valla snjurggot ij buvte. Sån hárjjidallá ja gähttjaladdá, valla ij ham ga unna snjurggo gullu.

Nalle ähttsá alla tårnajt. Unnaoappásj aj alla tårnajt ähttsá. Ja vil alla tårnajt ma guolbbáj gahttji.

Nalle ähttsá alla tårnajt. Unnaoappásj aj alla tårnajt ähttsá. Ja vil alla tårnajt ma guolbbáj gahttji.

Nallen li ådå vuojadimbåvså ja uddni galggá rabdas sasskat. Valla ållo tjáhtje l baseŋŋan, ja tjoaskes.

Nallen li ådå vuojadimbåvså ja uddni galggá rabdas sasskat. Valla ållo tjáhtje l baseŋŋan, ja tjoaskes.

Nalle duolmun la ihkeva jåhtel ja Nalle duolmmu birra, birra goahteguorran. ”Allu då ietjá sadjáj duolmmu” áhttje javllá, valla Nalle kránna l sijvos áhkásj gut álu jieŋav vaddá.

Nalle duolmun la ihkeva jåhtel ja Nalle duolmmu birra, birra goahteguorran. ”Allu då ietjá sadjáj duolmmu” áhttje javllá, valla Nalle kránna l sijvos áhkásj gut álu jieŋav vaddá.

Nalle adná miehttse l stuorre ja binná suorgganahtte. Áhtjes giedas tjavgga adnal, valla hähkkat juojddá ájttsá – Tsuoppoj sebmula nanna!

Nalle adná miehttse l stuorre ja binná suorgganahtte. Áhtjes giedas tjavgga adnal, valla hähkkat juojddá ájttsá – Tsuoppoj sebmula nanna!

Nalle Karlsson la nielje jagák ja galggá iesj gájkka dahkat, áhttje javllá. Tjágŋat vájves åverållåj ja åvddåskåvllåj vádtset vájku l guhkke. ”Dån la stuorak dal” áhttje javllá, ”unne” Nalle javllá.

Nalle Karlsson la nielje jagák ja galggá iesj gájkka dahkat, áhttje javllá. Tjágŋat vájves åverållåj ja åvddåskåvllåj vádtset vájku l guhkke. ”Dån la stuorak dal” áhttje javllá, ”unne” Nalle javllá.

Uddni ja idet la Nalle áhko lunna aktu, såj galggaba sávnnit ja sån la guhkaham dán giesseloahpáj. Valla hähkkat soabmása båhti – áhko nissunrádna.

Uddni ja idet la Nalle áhko lunna aktu, såj galggaba sávnnit ja sån la guhkaham dán giesseloahpáj. Valla hähkkat soabmása båhti – áhko nissunrádna.

Nalle Karlsson lea njealljejahkásaš ja visot son ieš máhttá, dadjá áhčči. Bivttastit váivves overallin ja vážžit ovdaskuvlii vaikko lea guhkes mátki. "Leat stuorat dal", dadjá áhčči. "Unni" dadjá...

Nalle Karlsson lea njealljejahkásaš ja visot son ieš máhttá, dadjá áhčči. Bivttastit váivves overallin ja vážžit ovdaskuvlii vaikko lea guhkes mátki. "Leat stuorat dal", dadjá áhčči. "Unni" dadjá...

Odne ja ihttin lea Nalle ieš áhku luhtte, soai galgaba sávdnut ja son lea áibbašan dán geasseluopmui. Muhto fáhkkestaga boahtiba áhku nissonguoimmit dohko.

Odne ja ihttin lea Nalle ieš áhku luhtte, soai galgaba sávdnut ja son lea áibbašan dán geasseluopmui. Muhto fáhkkestaga boahtiba áhku nissonguoimmit dohko.

Arvá go? Nalle ráhkista go arvá! Dasa ii liiko Nalle áhčči.

Arvá go? Nalle ráhkista go arvá! Dasa ii liiko Nalle áhčči.

Nalle háliida máhttit visot, muhto njurgut son gal ii máhte. Son hárjehallá, geahččala ja geahččala, muhto ii gullo ii njurggas ge.

Nalle háliida máhttit visot, muhto njurgut son gal ii máhte. Son hárjehallá, geahččala ja geahččala, muhto ii gullo ii njurggas ge.

Nalle ráhkista alla toartnaid. Unáoappáš ráhkista maid alla toartnaid. Ja son ráhkista alla toartnaid mat vierralit.

Nalle ráhkista alla toartnaid. Unáoappáš ráhkista maid alla toartnaid. Ja son ráhkista alla toartnaid mat vierralit.

Nalles leat ođđa vuojadanbuvssat ja odne son galgá njuiket ravddas. Muhto lea hui olu čáhci baseaŋŋas, ja hui galmmas.

Nalles leat ođđa vuojadanbuvssat ja odne son galgá njuiket ravddas. Muhto lea hui olu čáhci baseaŋŋas, ja hui galmmas.

Nalle sihkkel lea hui jođán ja Nalle sihkkelastá birra, birra gárdimis. "Ii sihkkelastit gosage" dadjá áhčči, muhto Nalle ránnjá lea hui siivvos nisu gii láve fállat lákcajieŋa sutnje.

Nalle sihkkel lea hui jođán ja Nalle sihkkelastá birra, birra gárdimis. "Ii sihkkelastit gosage" dadjá áhčči, muhto Nalle ránnjá lea hui siivvos nisu gii láve fállat lákcajieŋa sutnje.

Nalle atná meahcci lea hui stuorat ja issoras. Son doallá áhči gieđas hui čavga, muhto fáhkkestaga son oaidná juoidá- cuoppu sepmoliid nalde!

Nalle atná meahcci lea hui stuorat ja issoras. Son doallá áhči gieđas hui čavga, muhto fáhkkestaga son oaidná juoidá- cuoppu sepmoliid nalde!