Sudnuide lea dehálaš čuovvut mearkabeivviid

Ollusat suovastuhttet biergguid beassášáiggi ja gožastit daid goikat muhto ii Johan Huuva, Krokviikas. 

Många röker kött under påskhelgen och hänger dem för att torka men inte Johan Huuva i Krokvik, det är för tidigt, menar han. 

Ovan ser du det textade inslaget

Son ii goassege suovastuhtte biergguid ovdal Válbura, vuosttaš beaivvi miessemánus.

- Dalle lea juo bivvalit áigi, idjačoaskimat gal leat muhto beaivet lea veahá bivvalit. Ii biergu galmme ja biergu ii oačču galbmit go suovastuhtta ja gohčasta goikat, dadjá Johan.

Johan ja Anna Huuva čuovvuba dárkilit mearkabeivviid, nu got álo leaba dahkan. Maŋemus leai Tibertius 14 beaivvi čuoŋománus, biekkat leat gait dehálepmosat. Daid galgá váras atnit go einnosta ilmmi ovddosguvlui.

- Dat leai ovdal dat galbma nuortobiegga ja dat leai gal nu čoaskkis ja moai de ahte ii bival ollenge go biekka ii molssu. Muhto de molssui biekka aládahkii ja dat leai garra biegga muhto de dat bonjastii orjješbieggan ja nu dat bođii bivval, láfu biegga. Dal dat gal álgá giđđa boahtit, mojohalla Johan.

Muhto Anna mielas lea veahá váigat einnostit man guhká bivvalit ilbmi bistá. Su sávaldat lea árra giđđa ja ahte lea goikkis ja bivval go álddut njollut misiid. Boahtte mearkabeaivvi maid atniba váras lea Erkebeaivvi 18 b.miessemánus. Dan birra dadjo ahte dat boahtá báiddiin dehe dorkkain. Anna ii hálet ahte lea ilá báhkka dan beaivvi.

- Jus báiddiin boahtá dat ii leat buorre. Dat lea ilá guhki báhkka de ovddosguvlui, dadjá Anna.

Meidnet go ahte báhkka boahtá ilá árrat?

- Na, ilá árrat. Dat ii leat buorre gal. Eat mii goit háledivčče ilá árrat báhka.

Eai leat beare mearkabeaivvit mat vuosehit ilmmi ovddosguvlui, nu dahká luondu maiddái, muitala Johan. Ovdamearkka dihte mainnalágiin lasttat gahččet soagis čakčat.

- Jus lastta gahččet máddagii nu ahte gokča visot, de boahtá julbmi muohta, dadjá Johan.

- Albma ramadat lea buorre dalle, vai lasttat girdet juohke guvlui, lasiha Anna.

Grunden i vår journalistik är trovärdighet och opartiskhet. Sveriges Radio och SVT är oberoende i förhållande till politiska, religiösa, ekonomiska, offentliga och privata särintressen.


Vuođđu min journalistihkas lea luohtehahttivuohta ja bealátkeahtesvuohta.Ruoŧa Rádio ja Ruoŧa TV leat sorjjasmeahttumat politihkalaš, oskkolaš, ruđalaš, almmolaš ja priváhta sierraberoštumiid ektui.


Läs mer om hur vi bedriver vårt arbete:
Loga eanet mo mii doaimmahat bargguideamet: